Artur Lind

artur lind

Akadeemik Artur Lind (1927-1989) oli Eesti molekulaarbioloogia rajaja ja enamiku Eesti molekulaarbioloogide õpetaja. Erialalt arst-kirurg, rajas Lind 1960. aastatel Tartu Ülikooli juurde midagi täiesti uut – molekulaarbioloogia labori, ja pani sellega aluse esimesele molekulaarbioloogide põlvkonnale Eestis.

Artur Lindi laboris alustasid oma teadlaseteed valgusünteesi alaste uurimustega 8 praegust professorit. Tema õpilaste hulgast on võrsunud rahvusvaheliselt tuntud teadlased akadeemikud Mart Saarma ja Richard Villems ning professorid Mart Ustav, Jaanus Remme ja Andres Metspalu. Viimane kirjeldab Artur Lindi parima õpetajana, keda noor inimene endale soovida võiks. Ta lasi igaühel oma õnnestumised ja eksimised ise läbi teha, ega näidanud näpuga või kamandanud. Professor Lind kuulub kahtlemata nende väheste Eesti teadlaste hulka, kes on loonud silmatorkavalt elujõulise koolkonna. Lindi koondatud tuumiku ümber hakkas tasapisi üha uusi ja uusi inimesi kogunema ning praegu töötab meil Eestis molekulaarbioloogiaga seotud aladel juba 200 uurija ringis.
Artur Lindi töö on olnud märkimisväärne: ta on uurinud valkude biosünteesi, molekulaarbioloogia meetodeid, RNA ehitust, DNA järjestuse määramise meetodeid, onkogeene ning ribosoomi ehitust ja funktsiooni, sh isoleeris ta esimesena eukarüoodi ribosoomidest madalmolekulaarse RNA.

1980. aastal pälvis ta ENSV riikliku preemia. 2001. aastal asutas Geenikeskus Artur Lindi Stipendiumifondi, mille eesmärgiks on toetada bio- ja geenitehnoloogia valdkondade üliõpilaste akadeemilist tegevust.

Artur Lindi järgi on nimetatud Ülemiste City hoone aadressil Sepapaja 6.

artur-lindi-hoone