Johannes Käis

kais

26. detsembril 1885. aastal sündis Võrumaal Rosma külakooliõpetaja peres tulevane juhtiv haridusuuendaja Johannes Käis (1885-1950). Oma kooliteed alustas Käis Rosma külakoolis. 1916. aastal astus ta Peterburi ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonda. Samal aastal korraldas Johannes Käis Võrus pooleteisekuulised õpetajate täienduskursused. Kodulooline õppereisidega vaateõpetus sai hilisema Võru Õpetajate Seminari direktori Käisi metoodilise töö üheks alustalaks.

Pärast Vabadussõda oli vaja noorel riigil üles ehitada oma koolisüsteem, eelkõige rahvuslik algkool kui rahvahariduse ja kodanikukasvatuse alus, mis põhineks uutel pedagoogilistel ja korralduslikel alustel. Keskseks muudatuste elluviijaks nii teoorias kui ka praktikas sai kooliuuendusliikumine, mille juhiks oli toonase Võru Õpetajate Seminari juhataja Johannes Käis.

Haridusinnovaator Käis innustas oma ideedega algõpetuses keskenduma lapsele ja elulähedusele, arvestades iga õpilase individuaalsust, kalduvusi ja huvisid. Olles Eesti loodusõpetuse metoodika ja koolifenoloogia rajaja, rõhutas Käis õpetuse seotust kodukoha ja loodusega ega väsinud toonitamast loodusearmastust ja loodusest saadavaid esteetilisi elamusi, propageerides ka kooliaedade kujundamist ning looduskaitset.

Käisi ideed levisid ka väljaspool kodumaa piire – Lätis ja eriti Soomes, kus ta pidas individuaalsest tööviisist mitmeid loenguid, andis välja erinevaid õpetuslikke väljaandeid ning valiti Soome Õpetajate Edasiharimise Ühingu auliikmeks. Ajaleht “Helsingin Sanomat” kirjutas 1937. aastal: “On ju üldiselt teada, et nn. töökooli meetod on tulnud meile Eestist”. Eesti pedagoogilise mõtte ja ideestiku väljumine 1930. aastail kodumaisest isoleeritusest on kahtlemata Johannes Käisi teene.

Innovaator Käis oli ka viljakas publitsist, kirjutades hariduspoliitilisi ja metoodikaartikleid, kus ta taotles muuhulgas ühtluskooli demokraatlikku korraldust. Nõukogude perioodil, kuni 1960. aastate keskpaigani Käisi teosed keelustati, süüdistades teda kodanlik-natsionalistlike vaadete propageerimises. Legendaarne koolimees Johannes Käis suri 29. juunil 1950.

Johannes Käisi järgi on nimetatud Ülemiste City hoone aadressil Lõõtsa 4.

johannes_käis