Ludvig Puusepp

puusepp

Ludvig Puusepp (1875-1942) sündis 3. detsembril, 1875. aastal Kiievis. Tema isa oli Eestist itta rännanud eestlane, ema poola-tšehhi päritolu. Oma tööd alustas mees Peterburis ning 1910. aastast alates oli Puusepp maailma esimene professori tiitliga neurokirurg.
44-aastasena õnnestus Ludvig Puusepal tulla tagasi oma isa vanale kodumaale Eestisse, kus ta sai sooja vastuvõtu osaliseks – juba samal aastal anti mehele Eesti Vabariigi kodakondsus. Mõne kuu möödudes nimetati ta Tartu Ülikooli kirurgilise neuropataloogia professoriks ning 9. aprillil 1921 sooritas Puusepp oma rajatud kliinikus esimese ajukasvajaoperatsiooni Eestis.

Ludvig Puusepp polnud lihtsalt hea kirurg, vaid väsimatu innovaator, võttes oma kliinikus kiiresti kasutusele iga uuenduse neuroröntgenoloogia alal. Tema saavutuste hulka kuulub veel süringomüeelia diagnoosimise väljamõtlemine ning selle haruldase seljaaju haiguse raviks erioperatsiooni väljatöötamine. Samuti väärib märkimist tema katse mõõta ajurõhku selleks eriliselt konstrueeritud manomeetriga. Säärane tehnika võeti rutiinmeetodina kasutusele alles 30 aastat hiljem.

Ludvig Puusepp oli pioneer ning oma ajast alati kaugel ees. Tema ajaloolise väärtusega suurteos «Die chirurgische Neuropathologie», millest jõudis ilmuda 1400 lehekülge, jäi lõpetamata, sest vahele tuli sõda ja professor Puusepa surm.
Ludvig Puuseppa järgi on nimetatud Ülemiste City kaksiktornid aadressil Lõõtsa 2.

ludvig-puusepa-kaksiktorn1