Piirkonna ajalugu

1897. aasta 25. oktoobril kinnitas Venemaa viimane keiser Nikolai II oma residentsis Tsarskoje Selos uue ettevõtte – aktsiaselts Dvigatel põhikirja. Tehas käivitus 1899. aasta 9. mail, selle põhitegevuseks oli planeeritud raudtee teenindamine, eelkõige vagunite tootmine ja vedurite hooldamine ning remontimine. Tehases oli 4000 töötajat, neist insenere 70.

koht09 copy koht209 copy tramm

20. sajandi alguses mõjus Venemaa majanduskriis Dvigatelile raskelt, nii nõudlus kui ka toodangu maht langesid oluliselt. I maailmasõja aastatel tootis tehas kolme- ja kuuetolliseid suurtükimürske. Pärast Tartu rahu sõlmimist Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel katkesid ka majandussidemed lähinaabritega ning koheselt vähenes toodangu maht.

Järgneva 10 aasta jooksul oli Dvigatel pidevalt pankrotiohus, kuni langeski 1931. aastal pankrotti. Ka uued omanikud ei suutnud tehast ainult siseturule tootes  edukaks muuta. II maailmasõja päevil tootis Dvigatel põhiliselt tarbekaupu. Ent sõja tulemusel sai kannatada kogu tehas, mis jäi mõneks ajaks varemetesse. 1947. aastal otsustati Dvigatel anda NSVLi Ministrite Nõukogu alluvusse ning 1950. aastate keskpaigaks oli tehas juba täielikult taastatud. Nüüd tootis Dvigatel muuhulgas õhkjahuteid, hermeetilisi ventiile, vaakumpumpasid ja mitmesuguses mahus konteinereid. 1980. aastatel hakkas tehas tootma suures mahus aatomienergeetika seadmeid ning tehti ettevalmistusi kosmose raketikilbi süsteemi väljatöötamiseks.

Taasiseseisvumisega kaotas Dvigatel järjekordselt kogu oma turupotentsiaali ja 1991. aastal moodustati riiklik aktsiaselts Dvigatel. 1996. aastal erastas Dvigateli selleks spetsiaalselt loodud AS Diamark, mille üheks osapooleks oli AS Mainor.

Järgneva 10 aasta jooksul prooviti taastada endise Dvigateli tehase tootmisvõimsust, kuni 2005. aastal otsustati täielikult ümberprofileeruda. Seoses kinnisvara hindade tõusu ja linnaehituse arenguga oli praegune Ülemiste City ala muutunud atraktiivseks kinnisvara arendamise piirkonnaks.

2005. aasta kevadel omandas AS Diamarki senine suurim osanik AS Mainor ettevõtte kontrollpaki ning otsustas alustada uuringutega, mida endise sõjatehase territooriumil ette võtta. Jõuti arusaamiseni, et Tallinnast on puudu kaasaegne tehnoloogialinnak, mille etaloniks valiti Kista City, Stockholmi kõrval asuv Põhjamaade Silicon Valleyks kutsutud tehnoloogialinnak.

Täna asub Dvigateli 36-hektarilisel maa-alal mitmekülgne ja tulevikule suunatud Targa äri linn – Ülemiste City.