Ustus Agur

agur

Ustus Agur (1929-1997) Eesti arvutite ja informaatika Grand Old Man, jõudis 50 aasta jooksul töötada arvutiinseneride koolitajana, uurijana, oskuskeele arendajana, Eesti infosüsteemide rajajana ning avaldada üle 500 publikatsiooni. Väga mitmed tema ettevõtmised olid Eestis esmakordsed ja teedrajavad.
Ustus Agur huvitus elektronarvutitest juba 1950. aastail, olles ka esimese eestikeelse elektronarvuteid käsitleva publikatsiooni autor. 1967. aastal lõi Ustus Agur Tallina Tehnikaülikooli arvutikateedri (enam-vähem samal ajal hakati ka Inglismaal, Saksamaal ja mujal Euroopas arvutiteadust tegema). Informatsioonitehnika kateedri õppejõuna ja aastail 1966-1976 kateedrijuhatajana pidas Ustus Agur loenguid paljudest ainevaldkondadest: üldelektrotehnikast, elektriajamite teooriast, informaatika alustest, andmetöötlusvahenditest, andmeedastusest ja arvutivõrkudest. Ta andis igal aastal välja kümneid artikleid eri valdkondadest – kõrgkooli pedagoogikast, programmõppest, kirjanduse, kunsti ja küberneetika seostest, infotöö efektiivsusest ja kvaliteedist. Lisaks sellele avaldas ta arvukaid erialaseid õpikuid. Laiale lugejaskonnale oli suunatud populaarteaduslik raamat “Inimesed ja automaadid”.

Uueks etapiks Aguri elus kujunesid tööaastad Eesti Informatsiooni Instituudis, mis oli eesti teadus-ja tehnikainfosüsteemide arendajaks. Aguri juhendamisel töötati instituudis välja Vabariikliku Teadus- ja Tehnikainfosüsteemi (VATTIS) üldpõhimõtted ja kontseptsioon.

Ustus Aguri eestvedamisel korraldati iga-aastaseid vabariiklikke konverentse ja nõupidamisi, mis peegeldasid teabelevi ja infosüsteemide arenguprobleeme. 1988. aastal valmis teadlase eestvedamisel Eesti informatiseerimise kontseptsioon, mis sai kõrge tunnustuse osaliseks. Teadlasel oli oluline osa ka Eesti informaatikaelu korraldamisel. Tema tegevus on seotud Eesti Informaatikanõukogu moodustamisega ja Informaatikafondiga, mille tegevdirektorina Agur viimastel aastatel töötas.

Ustus Aguri mitmekülgsest ja uudsest tegevusest jäi Eestile väärtuslik vaimne pärand. Uurijana ja teaduse populariseerijana, oskussõnavara loojana ja sõnastike koostajana, esimeste arvuti- ja infoajakirjade väljaandajana ning tõlkijana, on Ustus Agur jätnud püsiva jälje meie rahvuskultuuri.

Ustus Aguri järgi on nimetatud Ülemiste City hoone aadressil Lõõtsa 8.

ustus-aguri-maja