Walter Zapp

walter-zappi

Walter Zapp (1905-2003) sündis 4. septembril 1905 Riias baltisaksa perekonnas. 1921. aastal kolis perekond Eestisse, elupaigaks sai Tallinn (Nõmme). Siin avaldus Zappi leidurianne varakult, esimese Eesti patendi sai ta juba 1925. aastal.

Walter Zapp lõi kuulsa spioonikaamera Minox esmaeksemplari, mida foto- ning tehnikaajaloolased on nimetanud geniaalseks leiutiseks ja hämmastavaks uudiskaameraks, mis märkis fototehnikas enneolematut sammu. Sellest “vestitaskukaamerast” on kirjutatud ka kui rahamaailma kõrgkihtide prestiižikaamerast, mida reklaamiti niisugustes ajakirjades ja ajalehtedes nagu “Fortune” ja “Wall Street Journal”.

Minox sai alguse Eestist. Eestimaal sündinud leiutistest on see üks maailma tuntumaid. Walter Zappi konstrueeritud minikaamera esmaeksemplar Tallinna Minox (fotoajaloos nimetatud ka kui Ur-Minox) ja selle esimesed proovivõtted, mis on ka tänaseni säilinud, valmisid 1936. aasta augustis. Minoxi arendamise juures olid peale leidur Zappi veel tegevad peenmehaanik Hans Epner, optik Karl Indus ja leidurit rahastanud Richard Jürgens. Minoxi nime mõtles välja Zappi hea sõber, fotograaf Nikolai Nyländer.

Minox oli enneolematu kõigepealt oma mõõtmete ja kuju poolest. Kaamera esmaeksemplari mõõtmed olid 75x27x15 mm, negatiivi formaat 6,5×9 mm. Tallinna Minoxi joonised ja tehniline kirjeldus on olnud aluseks paljudele hilisematele patenditaotlustele erinevates riikides.

Eestis Minoxi tootjat paraku ei leitud, kuid huvi ilmutas Riia tehas VEF. Tallinna Minoxi järgi asuti 1936. aasta lõpul looma kaamera mõneti muudetud Läti varianti, mis sai maailmas tuntuks kui VEF-Minox või Riga-Minox. Vahetult pärast seda, kui Zapp oli sõlminud Minoxi tootmiseks lepingu Riia tehasega VEF, tuli talle AGFA peadirektorilt telegraafiline kutse tulla Berliini Minoxit näitama ja läbirääkimisi pidama. Minoxi tootmine Riia VEFis on põhjustanud laialt levinud väärarvamuse, et Minox on Läti leiutis.

Novembris 1936 asus Zapp elama Riiga, kus algasid ettevalmistused Minoxi tööstustootmiseks VEFis. Tehase juurde moodustati insener Eduards Berzinši juhtimisel töörühm, kus peakonstruktoriks sai Walter Zapp. VEF-Minoxi katsepartii sai valmis 1937. aasta

sügise hakul. VEF-Minoxite tööstustootmine algas aprillis 1938, juhuslikult just fotograafia 100. aastapäeva paiku. Kaamera konstruktsioon patenteeriti VEFi taotlusel vähemalt 21 riigis, sealhulgas Eestis.

Pärast Riia-aastaid 1937-1941 töötas Walter Zapp Saksamaal, olles endistviisi tegev Minoxi arendamisega. Legendaarse minikaamera uusajalugu algas 1948, kui Saksamaal hakati uuesti Minoxit tootma. Paljukordselt teisenenud variantides on seda toodetud tänapäevani.

1950. aastatel asus Zapp elama Šveitsi, kus ta töötas peamiselt vabakutselise konstruktorina. 2001. aastal andis president Lennart Meri Zappile Maarjamaa Risti IV klassi ordeni, tänutäheks selle eest, et Walter Zapp paigutas oma leiutisega Eesti maailmakaardile. Oma eesti keeles peetud tänukõnes nimetas Zapp Eestit oma kodumaaks. Walter Zapp suri 17. juulil 2003. aastal Šveitsis.

Walter Zappi järgi on nimetatud Ülemiste City hoone aadressil Lõõtsa 6.

untitled2323

untitled23