Motivatsioon liikuda 

Koostöös Tartu Ülikooli teadlastega Ülemiste City inimeste tervisekäitumist ja liikumisharjumusi uurides on selgunud, et linnaku inimesed veedavad keskmiselt 5–8 tundi päevas istudes. See on kõrge terviserisk, sest isegi tund treeningut ei võimalda istumise negatiivset mõju olematuks teha.  

Augustis ja septembris 2022 otsustati koostöös Tallinna linnaga muuta Ülemiste City liikluskorraldust ning luua vabam liikumisruum jalgratturitele, tõukeratastega liikujatele ning ka jalakäijatele – ikka selleks, et luua linnakus rohkem võimalusi erinevate liikumisviiside harrastajatele ning motiveerida inimesi oma liikumisharrastusi ümber mõtestama. Kahe kuu jooksul muudeti seega Lõõtsa ja Valukoja tänavad kergliiklejate vajadusi silmas pidades osaliselt ühesuunaliseks.  

Projekt valmis osana Ülemiste City kaasava linna kontseptsioonist. Nii projekti eel kui järel intervjueeriti linnaku inimesi, et saada väärtuslikku tagasisidet selle kohta, missugust linnaruumi inimesed kogeda ja aktiivselt kasutada sooviksid. Projekti teisel huvipoolel, Tallinna linnal, tekkis omakorda võimalus veenduda, kuidas linnakeskustes tehtavad liikluskorralduse muudatused aitaksid luua turvalist ja inimsõbralikku keskkonda.  

Ambitsioonikas eesmärk 

2022. aastal Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor korraldatud uuringust selgus, et peamine liikumisvahend Ülemiste linnakusse saabumiseks oli ülekaalukalt auto – seda kasutas enamasti 54% vastanutest, millele järgnesid ühissõidukid buss (23%) ja tramm (7%) ning jalgsi kõndimine (7%). Ülejäänud liikumisviiside osatähtsus peamise liiklusvahendina jäi alla 5%.  

Projekti eesmärgiks võeti suurendada kergliiklejate ja jalakäijate osakaalu viielt protsendilt kümneni, et vähendada keskkonnas müra ja saastetaset. Pikemaks eesmärgiks püstitati Tallinn 2035 arengustrateegia toetamine, mis pakub, et 2025. aastaks võiks linnakusse jõuda ühistranspordiga, jalgsi või ratastega 50% inimestest ja 2035. aastaks 70% inimestest.  

Alternatiivseteks ehk vahetevahel kasutatavateks liiklemisviisideks linnakus oli 2022. aasta suve alguse seisuga peamiselt tõukeratas (22%) või jalgratas (21%), millele järgnesid üsna võrdse osakaaluga buss (19%) ja jalgsi kõndimine (18%) ning seejärel tramm (10%). Rongi kasutati nii enamasti kui alternatiivse liiklusvahendina ca 2%. 

Andmetest arendusteni 

Kvantitatiivsete andmete kogumiseks kasutati erinevaid start-up’ide loodud lahendusi. Fymaga koguti infot ristmikelt selle kohta, kui palju auto-, ratta- ja tõukerattasõite linnakus tehakse. Kogutud andmestik valideeriti Bikeepi rattaparklatest saadud infoga ning mürainfo koguti Thinnecti sensoritega.  

Paralleelselt käis koostöös Activate’i rakendusega kampaania Bike2Work, kus inimesed registreerisid rattaga töölesõidud. Tegemist oli Ülemiste City jaoks esimese keskkonnasekkumise projektiga, kus toodi kokku ja erinevate start-up’ide lahendustest tekkivad andmed. Rattateede keskkonnasekkumine kinnitas mitmeid seni teada olnud probleemkohti, aga avas ka uut väärtuslikku informatsiooni. 

Kvalitatiivsest uuringust selgus, et rattaga või jalgsi liikumiseks vajatakse müravabamaid ja rohelisi tsoone, spetsiaalset rattateede tervikvõrgustikku. Lisaks peeti oluliseks, et ristmike eraldusalad ja foorid oleks programmeeritud nii, et jalakäijad ja ratturid ei peaks ootama mitut fooritsüklit. Fyma andmetest selgus, et Ülemiste Citysse liigub väga palju rattureid Lasnamäe suunalt, kus ei ole loodud vajalikku toetavat infrastruktuuri. Sellele teadmisele tuginedes saab linnak koostöös Tallinna linnaga tulevikus liiklust ida suunal paremini planeerida.  

Inimesed, kes olid seni harjunud auto või bussiga linnaku südamesse sõitma, olid nõus, et tekkinud müravabam keskkond on tööpauside õues veetmiseks märksa meeldivam paik.  

Kahekuulise rattateede pilootprojekti ja kolmekuulise Bike2Worki väljakutse ajal kasvas inimeste rattaga liikumine märkimisväärsed viis protsenti. Kampaanias osales 15 protsenti linnaku ettevõtetest ja kokku tehti ligi 2000 töölesõitu. 

Rattateede pilootprojekti aitas korraldada Tallinna linn koos FinestTwinsi Targa Linna Tippkeskusega, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Haridus- ja Teadusministeeriumist.