Üliõpilased on meie tulevikutalendid ning saanud kiirelt arenevatele tippettevõtetele olulisemaks väärtuseks kui kunagi varem. Ülemiste City teenuste sisujuht Katrin Sulg nendib aga, et siiski võib sobiva praktikakoha leidmine kujuneda üliõpilasele, kel töökogemust ning kontakte napib, üpris keeruliseks ja aeganõudvaks teekonnaks. 

Et lühendada otsinguteekonda ja viia üliõpilased kokku õigete ettevõtetega, korraldas Ülemiste City juba kolmandat korda sündmuse Road Trip to Ülemiste City Hub, mis sel aastal toimus esmakordselt veebivahendusel. Lisaks osales Ülemiste City esmakordselt koos 15 ettevõttega Tartu Ülikooli karjäärifestivalil “Otse tulevikku”.

Kahel sündmusel osales kokku ligi 1500 üliõpilast 13 kõrgkoolist nii Eestist kui ka näiteks Türgist, Belgiast ja Soomest. Mõlemal sündmusel tutvustati üliõpilastele üle saja vaba praktikakoha ning Ülemiste Cityt kui nende tulevast võimalikku töökeskkonda. 

Talentidele on maailm valla

“Ülemiste City on loodud keskkonnaks, kus nii talendid kui ettevõtted saaksid areneda. Meie roll on toetada nende arengut ning hoolitseda, et kõik võimalused selleks oleksid tagatud,” sõnas Ülemiste City teenuste sisujuht Katrin Sulg. 

Ta viitas, et just sel põhjusel arendas Ülemiste City välja erinevad talenditeenused, nagu näiteks praktika ja suvetöö vahendamine, koolituskrediit, ekspert kõrgkoolis, Road Trip to Ülemiste City Hub, töövarjupäevad ja palju muud. Lisaks sellele kutsutakse ellu uusi koostööprojekte ligi 20 Eesti ja rahvusvahelise kõrgkooliga, kus õpib sadu tuhandeid üliõpilasi. 

Kahel veebruaris toimunud sündmusel osalesid Ülemiste City ettevõtetest Zone Media, Nordea, Rakett69 Teadusstuudiod, Hitachi Energy, Helmes, Parallels/Corel Estonia OÜ, Devtailor, Health Founders, Ericsson Eesti, Kühne-Nagel IT Service Centre, Cleveron, Eesti Kvaliteediühing, Tallinna Lennujaam, ABB ja Tele2. 

“Meie linnaku ettevõtted on endale selgeks teinud ettevõtte pika vaate tulevikku ja näevad ühe olulise komponendina järelkasvu arendamist,” ütles Sulg. Ta lisas, et läbi on räägitud erinevate ettevõtetega, selgitatud välja lisainimeste vajadused lähiaastatel ning täpselt on teada, kui palju ja missuguse profiiliga praktikante kus vajatakse.

Eesti kõrgkoolidest on Ülemiste City sõlminud koostöömemorandumi TalTechi, Tartu Ülikooli, EKA ja Eesti Ettevõtluskõrgkooliga Mainor. Lisaks tehakse koostööd rahvusvaheliste kõrgkoolidega, nagu näiteks University of Iceland, Jönköping University, Aalto University, Tampere University of Applied Sciences, Norwegian University of Science and Technology, Aalborg University, Vidzeme University of Applied Sciences, Thomas More University of Applied Sciences, Vilnius College jpt.

Rahvusvahelised võimalused 

Sulg märkis, et Ülemiste City soov on pakkuda linnaku ettevõtetele abi ka rahvusvaheliste talentide vahendamisel, kuna on ilmselge, et igasse valdkonda meil Eestis töökäsi ei jätku. Seetõttu on oluline vaadata laiemalt ning püüda leida erinevaid viise, kuidas ettevõtteid ja üliõpilasi omavahel kokku viia, et sellest sünniksid uued koostööd kas siis praktika, tööampsude, töökohtade või koostööprojektide näol. 

Ettevõtted saavad nii laiema valiku võimalikest praktikantidest ning leiavad uusi töötajaid või koostöövorme. Läbi aastate on nõnda praktikante leidnud näiteks ABB, Kühne+Nagel IT Service Centre, Forus (endine Securitas Eesti) ja teisedki ettevõtted. 

Praktika on võimalus üliõpilasel saada tippettevõttes reaalne töökogemus

Ericsson Eesti osakonna personalijuht Marge Rehepapp tõi välja, et Ericsson pakub praktikat 70 praktikandile ja 27 ametikohal kaheksas osakonnas.

“Pakume päris tööd ehk need on reaalelu ametikohad, mitte vaatlejad või algajad,” kinnitas Rehepapp ja lisas, et Ericssoni inimesed on heatahtlikud, professionaalid omas valdkonnas ja valmis praktikale tulijaid igati toetama. 

Ericssonis on igal aastal umbes 70 praktikanti ning tiimid on äärmiselt kogenud uute töötajate ja praktikantide toetamisel. Praktika on tasustatud ja igal praktikandil on oma isiklik juhendaja, kes teda toetab, coachib ning juhendab.

Rehepapp tõi välja, et valdkonnad on erinevad, aga Ericssoni inimesi ja tiime iseloomustab mitmekultuurilisus. Ta avaldas, et eri keeltes töötamine lisab praktikale mõnusat vürtsi juurde ning täpsustas, et  Ericssonis on kolm töökeelt – eesti, inglise ja vene. 

“Sellises tiimis töötamine on põnev kogemus, mida soovitame üliõpilastel järele proovida – seda ei saa igast ettevõttest.”. 

Üliõpilaste väärtuseks on kirglikkus ja innovaatilised ideed 

Üliõpilased, nagu uued töötajadki toovad Rehepapi sõnul ettevõttesse palju uusi ideid – nad märkavad kohti, mida parendada, neil on värsked teoreetilised teadmised, mis toetavad praktikas ja ettevõtte laborites uute asjade loomist.

“Praktikandid võimaldavad meie praktika juhendajatel areneda veel paremateks juhendajateks coachideks,” sõnas Rehepapp. “Meie jaoks on praktikandid talendid, keda vajame järelkasvuks ja kellega koostöö on arendav ning rikastav.”

Praktikant saab ülevaate ettevõttest, osakondadest, protsessidest, sh mis samme tehakse kohapeal keskkonna hoidmiseks, säästmiseks ja ka globaalsest organisatsioonist. Palju sõltub praktikandist endast ja tema tahtest, oskustest – nagu igal pool, kes on tubli, sellele antakse ka suuremaid väljakutseid proovida.

“Mitmed meie varasemad praktikandid on loodud lahendusi, mis on toonud ärile lisaväärtust. Pea pooled eelmise aasta tublidest praktikantidest on nüüdseks juba Ericssoni töötajad.” 

Noor talent sai endale püsiva töökoha ja unistuste ameti

Seda, et Road Trip to Ülemiste City Hub tõesti noori tegusaid üliõpilasi üles leiab, tõestab noore talendi Veronika Zamakhova kogemus. Veronika jõudis praktikale Kühne+Nagel ettevõttesse ning jäi hiljem sinna ka tööle. Praeguseks on ta töötanud ettevõttes juba kolm aastat. 

IT-ettevõttes töötamine oli Veronika unistus juba viis aastat tagasi, kui ta asus TalTechi informaatikat õppima. Veronika käis juba esimesel bakalaureuseaastal Ülemiste City arendaja toel eri ettevõtetega tutvumas ning õpingute viimasel aastal leidis endale praktikakoha ettevõttes Kühne+Nagel IT Service Centre. 

Alustas Veronika IT-toe ametist, kuid ettevõttes märgati, et tema ambitsioonid on kordades suuremad ning peagi sai ta testijaks. Praegu töötab Veronika aga juba arendajana. 

“Kuniks mul on iga päev mingisugune töine proovikivi olemas, on see õige tee. Kui ärkan üks päev ja tunnen, et tean juba, mis mind ees ootab, tuleb midagi muuta,” rääkis ta. 

Veronika sõnul on üliõpilased seepärast oluline väärtus, et neil pole veel konkreetset arvamust, kuidas või mida teha. “Oleme valmis proovima uusi asju ja võtma vastu väljakutseid,” sõnas ta ning meenutas, et praktika alguses nimetati teda värskeks vereks.

“Olen rääkinud mitme tipparendajaga ja näinud, et neil on alati täpne arvamus, kuidas midagi teha, ja see on ka õige. Aga samas on vaja igasse tiimi tasakaalu, mille leiab just üliõpilaste näol. Kuna üliõpilased ei tea, kuidas asjad täpselt käivad, toovad nad tiimi uusi ideid ja värsket pilku,” oli Veronika seisukoht. 

“Mina vaatasin üht projekti ja küsisin, kas see või see asi ongi alati nii käinud. Keegi ei osanud mulle vastata ega näinud varem sellist külge,” tõi ta välja, et üliõpilane võib näha detaile, mida vanad olijad ei näe – just sellistest väikestest tähelepanekutest sõltub sageli väga palju.