?11. juunil kell 10.00 toimub Ülemiste Citys juba seitsmes sündmus sarjast „Kõrgkoolilt ettevõttele”, mis kannab seekord pealkirja: „Kuidas panna Eesti majanduses sisse kõrgem käik?”
Kohtade arv on piiratud! Registreeru üritusele https://bit.ly/30Knc9U. Sündmus toimub ruumis Komeet koos hommikukohvi ja suupistetega. Osalemine on tasuta.
?Ei ole enam mingi uudis, et Eesti väljakutseks on jõuda keskmise sissetulekuga riikide seast rikaste sekka. Paljud tegevused, et seda saavutada, on teada-tuntud: digitaliseerimine, tootearendus, efektiivsem riigiaparaat. King pigistab aga veel mitmes kohas. Millele veel peaksid eestimaalased mõtlema ja mida tegema, et saada sama rikkaks kui Soome või Rootsi? Sündmustesarja „Kõrgkoolilt ettevõttele” seitsmes kokkusaamine käivitab neil teemadel diskussiooni. Oled oodatud kuulama kolme pōnevat magistritööde autorit, kes toovad oma uurimistulemuste põhjal välja, kuidas võiks jõukama Eesti nimel mõelda haridusest, üldrahvalikust investeerimisest ning regioonibrändingust. Mõtleme koos ja levitame sõna, et olla teadlikumad nii enesearendajatena, investeerijatena kui avalikult võimult otsuste nõudjatena.
Aruteluks annavad kütust kolm ettekannet:
?Erika Raado, „Investeering inimkapitali: kõrgharidusse investeerimise tasuvuse hindamise mudel”.
Enamus ettevõtjaid ja ōppijad ise murravad pead selle üle- Kas ja kui kiiresti omandatud kõrgharidus end ära tasub: töö käigus koostatud kalkulaator aitab sellele vastust tuua. Ilma jätkuva ōppimiseta ja seda aegajalt ka kōrgkoolis ei kujuta me oma majandust ja tööelu ette. Haridus mängib olulist rolli majandusliku heaolu kujunemisel – või vähemalt on see nii olnud siiani. Samas pole tööturg enam see, mis paarkümmend aastat tagasi. Uus normaalsus on pidev muutus. Kas kõrgem formaalhariduse tase aitab ka tänapäeval kaasa sissetulekute suurendamisele ettevōtjale ja ōppurile?
?Ville Paltsep, „Eesti II samba pensionifondide riskiga korrigeeritud tootluste võrdlev analüüs”.
Kas pensioni fondid aitavad inimest ja majandust paremini hakkama saada? On tõsiasi, et kõikjal Euroopas rahvastik vananeb. Et selline demograafiline muutus ei lämmataks majanduskasvu, on oluline, et ainsa tõeliselt üldrahvaliku investeerimisviisiga, pensioniks investeerimisega seotud otsused langetataks teadlikult. Kas me oskame neid otsuseid põhjendatult teha ja kas me omame selleks vajalikku infot? Kas me võrdleme pensionifonde õigete kriteeriumite alusel? Kui erinevad aktiivsed ja passiivsed fondid siiski on. Millised Eesti II pensionisamba fondid on ajalooliselt pakkunud kõige kõrgemat riskiga korrigeeritud tootlust?
?Denis Krivosheev, „Piirkondade brändimise kaasaegsed strateegiad” (inglise keeles).
Globaliseerunud maailmas võistlevad regioonid selle nimel, kes suudab meelitada enda juurde rohkem talente. Tahes-tahtmata konkureerib Tallinn Berliini, New Yorki või Singapuriga,samuti pōhjamaade brändiga. Kas talendid, kes viiksid Eesti uuele jõukuse tasemele, vaikselt lahkuvad – või on neid hoopis võimalik siia juurde meelitada? Millised on need strateegiad, millega edukad regioonid meelitavad talente? Milline on Tallinna seis? Mida on meil parimatelt õppida? Kuidas võiks Tallinn globaalsel talenditurul positsioneeruda?
☝Käiguvahetuseks aitab ideid koondada ja paneeldiskussiooni juhib Topia tootejuht ja majandusekspert Kristjan Lepik.
