Usaldus meeskonnas tähendab kindlustunnet, et kolleegide kavatsused on head ja pole mingit põhjust võtta kaitsvat hoiakut. Me peame julgema tunnistada oma vigu ja nõrkusi, küsida abi, tunnustada. Võib tunduda kummaline, aga usaldust loob ka kolleegide isikliku eluga kursis olemine ning see, kui saadakse üksteisega sellest vabalt vestelda, rääkis Eero Sikka Technopolis Ülemiste korraldatud ärihommikusöögil „Eduka meeskonnatöö 5 alust.“

Intervjuu Eero Sikkaga

„Meeskonnatöös tähendab usaldus olla haavatav, olla mina ise oma tugevuste ja nõrkustega. Kui saan olla mina ise, ei ole meeskonnas konfliktihirmu. Ennast avama ja haavatavana peab oskama näidata kõigepealt juht ise,“ sõnas Sikka. „Tihtilugu on nii, et kehvade äritulemuste juurpõhjuseks, on probleemid baastasemel ehk üksteise usaldamatuses.“

Tema hinnangul jääb organisatsiooni tervis tihtilugu tähelepanuta: palju on igapäevast operatiivtasemel toimetamist, liiga vähe olemist. „Oluline on tuua inimesed kontorist välja, võtta aeg maha ja tegeleda teemadega, mis päriselt määravad meeskonna või ettevõtte pikaajalise edu.“

„Hästitoimiva meeskonna alused on üksteise usaldamine, kirglik ja otsekohene arutelu, ühistele otsustele pühendumine, üksteise kohustamine ning ühine tulemustele keskendumine,“ kõneles Sikka. „Et konflikte vältida, tuleb rääkida kõikidest teemadest avalikult, tõelised probleemid aga lahendada kiiresti. Peab olema aus ja otsekohene, et ei räägitaks selja taga teist juttu, kui avalikult. Meeskond liigub edasi nii, kui kõik on asjaga nõus, aga see ei ole 100% konsensust. See tähendab, et kuulame ära kõikide inimeste arvamuse ja siis langetame otsuse.“

Tippjuht Estel Pukk: kliendid ja meeskond ei pea juhi kiiksudega toime tulema

Heast meeskonnatööst räägiti ka üritusel toimunud paneeldiskussioonil, millest võtsid osa Ats Albre (Nortal Estonia CEO), Kalev Reiljan (Confido CEO) ning Estel Pukk (Eurora Director of People and Culture)

Estel Pukk lausus, et tema kardab juhina kõige rohkem vaikust. „Juht tuleb ja ütleb, et on ju hea mõte, aga kõik on vait –  see pole hea märk. Tippjuhid on ekstravertsed ja kannatamatud. Mõttesügavust väärtustavad inimesed mõtlevad nii, et ise küsid, ise vastad, mine tee ise ära siis need asjad. Enamus juhte juhib läbi isiklike eelistuste, samuti ei taheta negatiivset tagasisidet vastu võtta. Nii ei tulegi tulemusi. Metoodiline lähenemine aitab nõrkusi kontrolli all hoida. Noorele juhile soovitan iseennast mõista, et endast tekiks objektiivne pilt. Sa ei saa inimesi ja kliente panna oma kiiksudega toime tulema. 8-17ni võiks suuta ennast vormis hoida.“

Kalev Reiljan tõi samuti välja, et juhile on hästi oluline ja vajalik eneseanalüüs. „Oma meeskonna valikul pead lähtuma ka sellest, mis on sinu nõrkused. Tuleb endale tunnistada, mida ma teen hästi ja mida mitte.“

„Usalduse kasvatamiseks on vaja inimesed tuua füüsiliselt kokku, Teamsis sellised asjad ei toimu,“ sõnas Ats Albre. „Mina näiteks kipun eeldama, et inimesed on palju kaugemal ja saavad paremini aru, kui ma arvan. Ei saa eeldada, et kõik saavad asjadest alati aru. See on endasse vaatamise koht.“

Eero Sikka sõnas lõpetuseks, et kõige parem partner sulle on sinu absoluutne vastand, mis kehtib ka isikliku elu kohta. „Samuti on pikas perspektiivis oluline mitte niivõrd eesmärk ega teekond, vaid seltskond.“

Technopolis Business Breakfast on Technopolise kolm korda aastas toimuv ürituste sari, mis keskendub juhtimise teemadele ja annab tänapäeva küllusliku digitaliseerimise vahele võimaluse näost näkku uusi teadmisi ammutada ja uusi ärisuhteid luua.

Foto: Marek Metslaid