Eesti on digilahenduste loomisel maailmas teenäitajaks, kuid ainuüksi tarkvarale ei tasuks panustada, sest lõpuks jõuavad teised järgi. Eestil on aga innovatsioonis väga suur potentsiaal, millele tasub tulevikus rohkem rõhku panna, leiab Skeleton Technologies’i autotööstuse ja äriarenduse asepresident Sebastian Pohlmann. 

Kõigest 1,3 miljoni elanikuga Eesti on “ükssarvikute” poolest maailmas esirinnas. Nutika digiriigina on Eesti suutnud tarkvaraarenduses oma ettevõtete ja teenustega silma paista üle maailma, avaldades muljet ka suurematele tehnoloogiagigantidele. Sebastian Pohlmanni hinnangul on nüüd aeg vajutada gaasi ja anda siinsetele talentidele võimalus teha innovatsiooni kogu tootmisahela ulatuses.  

Skeletoni ennustatakse järgmiseks Eesti “ükssarvikuks”. Milline on teie ärimudel, mis teid selleni viib? 

Meie ärimudel on põhimõttelt üsna lihtne. Toodame energiasalvestuse lahendusi, mida müüme oma klientidele. Mis teeb meie ärimudeli eriliseks, ongi just lahenduste loomine. Ehk siis me ei müü lihtsalt üksikut toodet, mille anname kliendile kätte ja tema leiab sellele otstarbe. Me selgitame välja, milline lahendus on kliendi eripärasid arvestades kõige mõistlikum ja just see ongi aidanud meil saada seesuguste seadmete üheks peamiseks tarnijaks.  

Ärimudeli suurimaks eeliseks on aga see, et oleme võtnud enda kätte kõik tootmisahela lülid ja seda alates meie enda patenteeritud materjali (kõver grafeen, uudne süsinikmaterjal energia säilitamiseks) tootmisest, mille abil superkondensaatoreid valmistada. See on ettevõtte jaoks ülimalt väärtuslik, sest me tunneme materjali läbi ja lõhki ja meil on võimalik kasutada seda teadmist edasiseks innovatsiooniks. Tunneme materjali paremini kui keegi teine ja saame oma lahendusi juba n-ö nullist arendada ja kohendada vastavalt vajadusele. Energiasäilitamise turul saabki murrangulist innovatsiooni teha just materjalitasandil.  

Milline on ärimudelite trend maailmas ja mis aitab luua ärimaailma “ükssarvikuid”? 

Trend liigub selles suunas, kus me ka ise tegutseme – koondada ettevõtte alla tootmisahela eri lülid. Kui vaadata edukaid start-up-ettevõtteid, siis ka nende ärimudelis on näha, et järjest enam integreeritakse oma väärtusahelasse uusi võimalusi juurde. Heaks näiteks on Bolt, kes alustas transporditeenuse pakkumisega ning on tänaseks laienenud tõukerataste, toidukulleri teenuse ja autorendini välja. On selge, et nende jaoks loeb kogu väärtusahel, mitte ainult üks ahela link.  

Seega, mõneprotsendilise kasvu aastas saavutab ka klassikalise ärimudeliga, kuid selleks, et mitmekordselt kasvada, tuleks panustada üha rohkem kogu väärtusahelasse. “Ükssarvikuks” ei saa lihtsalt kedagi teist kopeerides ja tehes sama asja näiteks 20% paremini. Seevastu kogu väärtusahela puhul saab tõsta oma toote või teenuse väärtust igas etapis, mis kokkuvõttes annab soovitud kiire kasvu.   

Ärimudelite trendidest maailmas ja ükssarviku loomisest räägin lähemalt Future Forum konverentsil 8. septembril.  

Skeletoni tootmine on hetkel Saksamaal, kuid ettevõtte innovatsioon sünnib Eestis. Kas ja millised plaanid on lähitulevikus Eestis end kasvatada? 

Kahtlemata on meil plaanis Eestis oma tegevust laiendada. Kuigi tootmine on hetkel Saksamaal, siis me ei välista, et ühel päeval on tootmine uuesti ka Eestis, sest tulevikus on meil vaja rohkem tootmispaiku. Meeskond on juba praegu Eestis suurenemas – vajame nii tarkvaraarendajaid, insenere kui ka müügiinimesi. Energiasalvestamise lahenduste loomisel on oluline koht tarkvaraarendajatel ja Eesti on selleks suurepärane keskkond, kus meeskonda kasvatada.  

Mis meelitab ja mis takistab innovaatilisi ettevõtteid Eestisse tulemast? 

Ma usun, et peamine takistus välisettevõtete jaoks on see, et siin on palju pädevaid inimesi, aga mitte piisavalt palju. Oleme ise lahendanud seda küsimust koostöös ülikoolidega, näiteks TalTechiga, kuid globaalses maailmas on tegelikult võimalik talente leida märksa kaugemalt.  

Arvan, et Eesti on teinud väga head tööd tarkvaraarenduses ja IT-s ning see keskkond on atraktiivne kõigi jaoks. Rahvaarvult kasvab Eestis peaaegu kõige rohkem “ükssarvi” maailmas. Küll aga on Eesti elektrifitseerimise turul jäämas tagaplaanile, sest nende lahenduste väärtusahelast katab Eesti peamiselt ainult tarkvara osa. Eesti on digilahenduste loomisel maailmas esirinnas, kuid ainuüksi tarkvarale ei tasuks panustada, sest lõpuks jõuavad teised järgi. Usun, et siin on väga suur potentsiaal, millele võiks tulevikus rohkem rõhku panna. 

Olete innovatsiooni abil leidnud oma nišši – superkondensaatorid. Mis peitub selle keerulise nime taga? 

Kondensaatoreid on tööstuslikult toodetud juba 1990ndate lõpust ning oma olemuselt on need energiahoiustamise vahendid, sarnaselt patareidele. Erinevalt patareidest võimaldavad need aga säilitada võimsust, mitte lihtsalt energiat. Neid saab laadida üle miljoni korra, enne kui need jõuavad oma elutsükli lõppu ja need ei sisalda liitiumi, koobaltit, niklit ega isegi grafiiti, mistõttu on neid lihtsam kohalike ressursside abil toota. Seejuures on need ka väga ohutud seadmed.  

Kus seesuguseid seadmeid kasutatakse? 

Superkondensaatorite kasu väljendub neljas valdkonnas: autotööstuses, transpordis, tööstuses ja taastuvenergias. Täna kasutatakse superkondensaatoreid peamiselt transpordivaldkonnas ja taastuvenergias. Hetkel on meil töös ka teise generatsiooni superkondensaatori tootmine. 

Transpordisektori heaks näiteks on trammid, mis saavad pidurdamisel salvestada lühikese ajaga palju energiat, mida saab hiljem kasutada kiirendamiseks. Superkondensaatori süsteemi abiga saab efektiivselt säilitada pidurdamisest saadud energia ja kasutada seda kiirendamisel. Sellisel kujul suudavad superkondensaatorid säilitada üle 30% energiat. 

Mis muutub superkondensaatoritega n-ö tavainimese jaoks ehk kus me neid muutusi reaalselt näeme või tunneme?  

Usun, et ka 10 või 15 aasta pärast ei hakka tavatarbijad superkondensaatoreid igapäevaselt ostma ega ka nägema, küll aga eneselegi teadmata kasutama. Eriti kuna tavatarbija ei vaheta välja keerukaid seadmete komponente, võib superkondensaatorite märkamine olla keeruline. Üks superkondensaatorite mõju tulevikus saab olla aga see, et elektriauto omanik ei pea enam kunagi muretsema aku kulumise pärast – aku eluiga oleks sedavõrd pikk, et ka järelturult ostja ei peaks aku välja vahetamisele mõtlema.  

Autotööstuses kasutatakse superkondensaatoreid juba täna näiteks aktiivvedrustuses, eeskätt suuremate SUV-de ja premium-sõidukite puhul, et hoida sõiduki kere stabiilsena ka olukorras, kus teekate on ebastabiilne. Usun, et lähema viie aasta jooksul moodustab autotööstus suure osa meie käibest madalpinge rakenduste seas. 

Kas teie eesmärgiks on seega võtta üle liitiumioonakude turuosa? 

Tegelikult mitte. Liitiumioonakud teevad väga hästi seda, milleks nad on mõeldud – energia säilitamiseks tundideks või pikema aja jooksul. Meie töötame selle nimel, et anda akudele pikem eluiga ja kasutada neid efektiivsemalt – koos superkondensaatoritega. 

Liitiumioonakude turuosa on märksa suurem kui superkondensaatorite oma, aga see ei tähenda, et viimase puhul on tegemist väikese turuga. Isegi nišitootena tegutseme mitme miljardi suurusel turul.  

Sebastian Pohlmann astub üles 8.-10. septembril Ülemiste City Future Forumil ühe peaesinejana, kus fookuses on kolm tulevikku vaatavat ja inspireerivat valdkonda – uute ärimudelite loomine ja rakendamine, talentide avastamine ja arendamine ning roheline mõtteviis kui uus tegelikkus ja ärivõimalus. Lavale astub enam kui 70 esinejat, ühtekokku osaleb Future Forumi sündmustel üle 1200 inimese ligi 30 riigist. Täpsem info kogu konverentsi sisu, sündmuste ja esinejate kohta: www.futureforum.ee