Milliste suurte, keskmiste või kas või väikeste  ideedega muuta üks kiiresti arenev linnak veel paremaks 10 000 inimesele, kes seal iga päev käivad? Sellele vastamiseks korraldas Ülemiste City eelmisel nädalal ideekorje ja ajurünnaku. Tegu oli ühise mõttetalguga, kus olid nii erinevad Ülemistel paiknevad ettevõtted, külalised kui linnaku arendajad, sest üksi ei saa ükski pool arvestatava mõjuga muudatusi luua.

Ideekorje sisse juhatanud ja osalised käima tõmmanud Marten Kaevatsi andis aimu kõikjale oma mõju laiendava tehisintellekti eripäradest. Kaevatsi sõnade järgi “krati” loomisel tuleb mõelda sellele, et tegu pole lineaarse protsessiga, ühesuunalise tarkvaraarendusega, kus on plaan ja siis selle plaani elluviimine. Tema sõnul tuleb teha üks samm tundmatusse või nagu inglise keeles öeldes leap of faith, mis on julge uuenduse eelduseks.

Millised järgnevatest mõttetalgutest reaalsuseks saavad, sõltuvad nende teostamise keerukusest, vabadest ressurssidest ja mõjust, mis neil Ülemistele on.Üks mõte oli tuua Ülemiste City’sse juurde rohelust. Kõige otsesemalt võiks selleks teha tervet linnakut ümbritseva roheraja, kus saaks jalutada või kasvõi sporti teha. Roherajale saaksid oma puu või puud istutada Ülemistel tegutsevad ettevõtted.

Teine võimalus, kui reaalse roheraja loomine on keeruline või piiratud, on tuua rohelust hoonete seintele. Seda saab teha taimedega, aga lõpuks kasvõi videoprojektoritega või seinamaalingutega, nagu üks suur vihmavarjuga tüdruk Ülemistel juba on.

Rohkem startup- kaost

Üks ideekorje meeskond käis välja plaani, kuidas teha Ülemiste City rohkem loovamaks. “Meil on siin hea, valge ja puhas, aga siin võiks olla rohkem heas mõttes kaost,” rääkis meeskond.

Selleks võiks Ülemistele teha startup inkubaatori, mis tooks kohale rohkem uusi ideid ja ettevõtteid. Inkubaator ei vajagi aastakümneteks püsivalt ühte suurt kinnisvara, vaid selle saaks paigutada kas või konteiner-majadega mõneks ajaks ühte kohta, siis linnaku arenedes järgmisse. Kui Ülemistele on valmimas kool, siis võiks inkubaatori tõsta selle juurde.

Samuti pakkus meeskond välja mõtteid, kuidas tuua Ülemistele rohkem tähelepanu ja rahvusvahelist melu. Üks eesmärk selleks võiks olla saada Ülemiste City Tripadvisoris Tallinna viie kõige tähtsama külastuskoha sekka. Rahvusvahelist tähelepanu aitaks tuua mõne suurema sündmuse Ülemistel korraldamine, nagu näiteks Robotexi mess.

Leitavuslingid: lihtne viis suures linnakus oma tee leidmiseks

Kolmas meeskond mõtles välja plaani väga konkreetse mure lahendamiseks, millega peavad maadlema Ülemistet külastavad inimesed. “Kui me kedagi kutsume Ülemistele kohtumisele või külla, võiksime kas emailis või Messengeris jagada leitavuslinki.”

Leitavuslink on konkreetne link, millele avanedes käivituks teenus, mis juhatab inimese just õige sihtkohani linnakus. Juhatamine algaks kõige pealt üldisemalt tasemelt, küsides inimeselt, millise transpordivahendiga ta Ülemistele tuleb. Näiteks ühistranspordi puhul pakuks teenus siis erinevaid võimalusi ja sõiduaegu. Autoga tulija puhul juhataks sihtmajale kõige lähema parklani, kus on vabu kohti.

Mida sügavamale kiht-kihi haaval, seda detailsemat infot võiks leitavuslingi teenus lõpuks külalisele pakkuda, lõpetades sellega, millise hoone millisest sissepääsust tulla, kus on liftid ja kuidas kohtumispaika pääseb.

Inim- ja autoliikluse reaalajas prognoosimine ja lõuna dünaamiline hinnastamine

Veel üks idee puudutab infot, mida Ülemiste City töötajale või külastajale võiks mõne äpi või teenuse läbi näidata.Esiteks oleks see info reaalajas oleva liikluse kohta ja see tähendab nii Ülemistet ühendavaid autoteid ja seal olevaid sõidukeid kui ka näiteks jalakäijaliiklus. Kus see oluline võib olla? Näiteks levinumates söögikohtades. “Mis oleks, kui meil ka lõunasöögikohtades oleks inimliikluse prognoosimine ja sellega koos dünaamiline hinnastamine? See tähendaks, et kui lähed sööma mitte tipptunnil, on toidud odavamad,” mõtlesid idee väljapakkujad.

Chatbot

Juturobotit, mis oskab ise vastata lihtsamatele küsimustele, ei ole väga keeruline luua. Inimesed suhtlevad üksteisega üha rohkem Facebook Messengeris ja nii otsitakse ka kohtade, teenuste ja ettevõtete kohta infot Messengeris. Ülemiste chatbot oskaks vastata korduma kippuvatele küsimustele linnaku kohta (kas siin lasteaed ka on? kus keemiline puhastus asub?) ja anda ka lisainfot lahtiolekuaegade, asukoha ja muu taolise kohta.

Ideaalne pakimaailm Ülemiste

Ülemistel paiknevate pakiveoettevõtete inimestel tuli idee teha linnakust kõige parem koht pakkide kohale toimetamiseks.See tähendaks esmalt ühtset linnaku keskset logistikakeskust, kuhu toovad oma pakid Ülemistele kullerid. Nii ei pea logistikafirmade kullerid õiget maja otsima, seal sekretärilt sissepääsu küsima ja kontorites seiklema, vaid saavad väga kiirelt pakid Ülemiste logistikakeskusse tuua.

Kuidas pakid edasi jõuaks? Kui vaadata, mis Cleveron Viljandis teeb, siis üks võimalus on panna inimeseta pakiautod vaikselt linnaku sees ringi vurama ja majas toob robot paki õige ukse taha või laua juurde. Kui selline autonoomsus on siiski veel kaugel, siis pakikapid on lähemal. Majades olevaid pakikappe saavad DHL, DPD ja muude firmade kullerid opereerida ja keegi ei pea enam isiklikult kulleriga kohtumist ootama.

Samamoodi saaks paremaks teha toidukaupade ostmist. Ühtse logistikakeskuse korral võiks päeva jooksul toidu poodidest sinna tellida – kui logistikafirma või e-pood teaks arvestada, et ühel maa-alal on kuni 10 000 klienti, suudaks nad ilmselt pakkuda üsna kiiret teenindust. Logistikakeskusest võib lasta toidukoti õhtuseks kojusõidu ajaks oma autosse tuua või võib keskusest jalgsi läbi käia.

2050: milline on tuleviku linn?

Üks kõige olulisem ja ka üldisem mõte oli selle kohta, et nii nagu riiki ei saa ega tohi arendada eraldiseisvates silodes, ei ole võib-olla ka mõistlik tuleviku linna planeerida eraldiseisvalt transpordilahenduste, teenuste ja muude osade kaupa. Selleks, et panna tehnoloogiavisionäärid ja urbanistid mõtlema valdkondadeüleselt, tuleks kutsuda nad kokku Ülemistele ja edendada seda kui julgete mõtete kodu.