25 erinevat tervisevaldkonna spetsialisti tõid kolmapäeval Ülemiste City Tervisekonverentsil osalejateni põnevad teaduslikud faktid, tervisejuhtimise tulevikusuunad, juhtumianalüüsid ning praktilised tööriistad – võttes fookusesse teemad alates tehisintellekti kaasamisest, keha ohumärkidest ja tasakaalus elustiilist kuni COVID-pandeemia mõjuni kontoritööle.

Mainor Ülemiste juhatuse liige Sten Pärnits tõdes Tervisekonverentsi avades, et eestlaste investeerimislembus on teada ning investeerimisviisegi on mitmeid. Tema vanaisa, Ülemiste linnaku rajaja Ülo Pärnitsa sõnade kohaselt on aga haridus kõige paremaks investeeringuks. „Kui võtta haridus ja finantsinvesteeringud, siis pole neist suurt abi, kui pole head tervist,“ lausus Sten Pärnits, viidates tervisenäitajate seotusele teiste elu- ja tegevusvaldkondadega. „Nii oli ka Ülo Pärnitsa suurimaks kahetsuseks, et võib-olla ta ei hoolitsenud oma tervise eest vajalikul määral.“

Verge Healthtech Fund partner Erki Mölder keskendus tervisetehnoloogia arengutest rääkides järgmise paarikümne aasta jooksul maailmas tervishoiuteenuseid mõjutavatele trendidele. „Üle poole maailma elanikkonnast ei oma ligipääsu sellisele tervishoiule nagu meie seda tunneme. Maailmas puudu 10 miljonit arsti, 32 000 haiglat, 10% maailma ravimistest on võltsravimid. Ühtpidi on see kurb maastik, teisalt jälle annab tehnoloogiaettevõtetele võimalusi ning mõjutab investeeringuid.“

Erki Möldri sõnul on vääramatuks suundumuseks vanemaealiste inimeste osakaalu kasv ühiskonnas – seega vajab suur osa elanikkonnast paarikümne aasta pärast teist tüüpi tuge, selleks vajalikku infrastruktuuri, uut tüüpi teenuseid ja sotsiaalseid kokkuleppeid.

„Kaks kolmandikku kaotatud tervetest eluaastatest pole põhjustatud traumadest või nakkushaigustest, vaid teistest teguritest – geneetikast, keskkonnast, meie käitumisest,“ lausus ta. „Me oleme harjunud mõtlema tervishoiust, kui meiega midagi juhtub ja arst hakkab ravima. Aga olulisem on hoopis ennetamine ja tervislikud eluviisid. Suur revolutsioon tervishoius puudutab ennetust, varast riskide haldamist.“

Erki Mölder sõnas, et tervisevaldkonnas on tehnoloogia areng olnud väga suur ning see on andnud võimaluse viia ravi otsustusprotsess haiglaseinte vahelt välja. Terviseandmeid saab teisiti koguda ja neid siis arstidele edastada. Kasvanud on üldine andmete analüüsimise võimekus. „Lähimate aastate jooksul katavad tervisetehnoloogiad nagu vaip või vihmavari seniste teenuste osutamise, seovad need ära ja kaasavad patsiente üha rohkem.“

Meliva juhatuse esimees Marja-Liisa Alop peatus oma ettekandes Eesti tervishoiu valukohtadel. „Suurimaid muresid on see, et meie perearstisüsteem läheneb suurtele raskustele. Perearstid vananevad, paljud neist on pensioniealised. Mis saab esmatasandi arstiabist? Kui esmatasandi arstiabi hea ja kättesaadav, siis inimesed ei jõua haiglatesse,“ tõdes ta.

Teine läbiv probleem on Marja-Liisa Alopi hinnangul see, et Eestis on tervisesüsteemi rahastamine oluliselt madalam kui mujal Euroopas. Rahastusprobleem väljendub omakorda tervishoiuteenuste halvemas kättesaadavuses – seda nii majanduslikult kehvemal järjel kui ka suurtest keskuste eemal elavatele inimestele.

Tervishoiurahastuse puudujäägi katmiseks pakkus Marja-Liisa Alop välja ühe lahendusena tööandjate poolset suuremat panustamist, mida samas ei maksustataks erisoodustusmaksuga. Samuti pidas ta oluliseks üldise motivatsioonisüsteemi sisseviimist riiklikus tervishoiusüsteemis ning ka tehnoloogiate rakendamist ajamahukate protsesside kiirendamiseks nagu retseptide või saatekirjade koostamine.

Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm arutles oma konverentsiettekandes kaugtöö plusside ja miinuste üle ning kuidas see on koroonapandeemia järel mõjutanud siinsete organisatsioonide töökultuuri ja kontorinorme. Paljud ettevõtted pole pandeemia taandudes enam senise töökorralduse juurde tagasi läinud.

Triin Vihalemma sõnul on kaugtöö-võimalus pakkunud juhile ühest küljest geograafiliselt laiema personalivaliku ja lojaalsemad töötajad, teisalt jälle on see kasvatanud juhi koormust ning tekitanud ka palju kommunikatsioonitõrkeid. Töötaja vaates on kaugtöö pakkunud ajasäästu liikumisel ning autonoomiat, kuid samas on lisandunud ajajuhtimise stress ja istumisaeg. Kuna kaugtöö ja töötajate autonoomse tegutsemise juures organisatsioonikultuur pigem laguneb, siis soovitas professor mõelda füüsiliste kohtumiste uuendatud etiketi peale.

Ülemiste City tegutsevate ettevõtete kaugtöö kogemustest rääkisid Tervisekonverentsil Fujitsu Estonia personalijuht Elery Väärtnõu ning Nordea Eesti personalijuht Jaana Pedras. Mõlemad kinnitasid, et kaugtöö puhul on tegemist uue reaalsusega. Samas on selge, et kõiki inimesed kõikides organisatsioonides ei saa kaugtööd teha. Samuti on see iga organisatsiooni siseasi, kuidas ta tööd korraldab.

Jaana Pedrase sõnul käisid Nordea töötajad enne COVIDi-pandeemiat kontoris viiel päeval nädalas. Praegu aga tuleb Põhjamaades tulla kontorisse kolm korda ja Eestis kaks korda nädalas. „Nordea grupp otsustas, et kontor on oluline koht arvestades meie töö iseloomu,“ lisas ta.

Elery Väärtnõu sõnul pole nende ettevõttes öeldud, kuid tihti peaks töötajad praegu kontorisse tulema. Samas püüab Fujitsu luua sellise keskkonna, et töötajad tahaksid tulla kontorisse tööle, selleks korraldatakse ka palju erinevaid üritusi. Lisaks märkis ta, et nende kodukontori töötajad ei tohi kodus töötada köögilaua taga, vaid neil peab olema korralik töölaud, tool, kuvar ja klaviatuur. Kui kodune riskihindamine viitab selles osas puudujääkidele, siis toetab ettevõte sobiva töökeskkonna loomist.

„Juhid saavad suure koormuse. Me eeldame, et juhid teavad, kus on nende töötajad. Juhte tuleb sellel teekonnal toetada, ka selles osas, et märgata, kui ta töötajal kodus on mõni mure või probleem ja kuidas seda lahendada. Selleks peab olema toetav võrgustik,“ lausus Elery Väärtnõu.

Tartu Ülikooli mikrobioloogia ja viroloogia professor, Riigikogu liige Irja Lutsar tegi ülevaate COVIDi pandeemiast ja selle kõrvalmõjudest – nii inimese tervisele kui sotsiaalsetele oskustele. Muuhulgas viitas ta pandeemia kõrvalmõjudest rääkides sündimuse langemisele, suurenenud enesetappude arvule vanusegrupis 20–24, aga ka nakkushaiguste nagu gripp, leetrid ja läkaköha kadumisele – praeguseks on need küll taas tagasi. Lisaks sai suure tagasilöögi vaktsineerimine.

„Mis siis edasi saab? COVIDi kõik viirused on pärit algsest Wuhani tüvest. Praegu tundub, et sellest tüvest enam midagi tule. Ainuke uus viirus praegu on kõrge patogeensusega linnugripi viirus H5N1,“ lisas Irja Lutsar.