Värske uuringu kohaselt on Ülemiste City maksulaekumiste poolest Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva järel viiendal kohal. Kiirekasvulise linnaku 10 000 töötajat teenivad tänaseks kogukäivet enam kui 1,6 miljardit eurot aastas.

Mainor ASi juhatuse esimehe Kadi Pärnitsa sõnul on Ülemiste City areng olnud silmnähtav, kuid selleks, et saada täpsemat selgust, missugune on linnaku keskkond, kui palju see on inimeste kui ka majanduslike näitajate poolest kasvanud ja kui kiiresti areng toimub, oli tarvis teha põhjalik uuring, mis võrdleks ka varasemalt kogutud andmeid.

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori läbiviidud uuringuga selgus näiteks, et ligi 10 000 töötajaga Ülemiste Citylinnaku osakaal Eesti maksutulust on 2,42 protsenti. See on suurem kui näiteks 31 000 elanikuga Saaremaa valla, 20 000 elanikuga Viimsi valla või 22 000 elanikuga Saue valla maksutulu.

“Maksulaekumiste poolest on Ülemiste City Eesti suuremate linnade järjestuses viiendal kohal, mis tähendab, et Ülemiste City majandus on oma suuruselt võrreldav eraldiseisva linnaga. Siia on juba koondunud Eesti IT-ettevõtete koorekiht, kes ekspordivad koguni kolmveerand oma toodangust, mis on ülejäänud Eestiga võrreldes poole rohkem ja moodustab ligi kolmandiku kogu Eesti IT-sektori ekspordist,” ütles Pärnits.

Seejuures on Ülemiste Citys kasvanud kiiresti ka töötajate arv kui ka palk. Kui 2018. aastal oli Eesti elanike keskmine palk 1310 eurot, siis Ülemiste City ettevõtete töötajate keskmine palk oli samal ajal 2093 eurot. Töötajate ja õppurite arv on mõõdetud viie aasta jooksul suurenenud ligi 5000 inimese võrra – sama palju, kui elanikke terve Põltsamaa peale kokku.

Tööviljakus on Ülemiste City ettevõtetes tõusnud kiiremini kui üheski teises Eesti piirkonnas. “Kogu Eestis on müügitulu, eksport, kasum ja lisandväärtus kasvanud samas tempos tööjõukuludega. Ülemiste Citys suurenesid need aga aastatel 2014–2018 2,3 kuni 3,7 korda, samas kui töötajate arv on kasvanud 1,7 korda ja tööjõukulud 2,1 korda,” selgitas uuringu koostanud Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori teadur Tauno Õunapuu.

Seejuures ei kasva Ülemiste City üksnes uute rentnike arvelt, vaid Eesti keskmisega võrreldes kasvavad kiiremini ka linnaku pikaajalised rentnikud. Ülemiste City pikaajalised rentnikettevõtted lõid 2018. aastal rohkem kui 400 uut töökohta ning nende puhaskasum kasvas võrreldes 2017. aastaga üle 15 protsendi.

Pärnitsa sõnul on Ülemiste City arendamisel eesmärgiks luua keskkond, kus töötajad saaksid edukad olla. “Selleks, et talendid võiksid õide puhkeda, on vaja inspireerivat ümbruskonda, mis pakub vajalikke teenuseid, enesearendusvõimalusi ja koostööprojekte, aga ka meelelahutust ja rohelist linnaruumi, et ennast tõepoolest mõnusalt tunda”.

Kui tänase seisuga on Ülemiste City töötajate ja õppurite arvu poolest võrreldav Võru linnaga, kus elab ligi 12 000 inimest, siis viie aasta jooksul on prognooside järgi inimeste arv kahekordistumas. “See eeldab aga ühistranspordi ja muu taristu hoogsat arendamist koostöös Tallinna linna ja Eesti riigiga. Linnakut kordades kasvatada ja autode arvu vastavalt suurendada ei saa, mistõttu on vaja lahendusi ühistranspordi laienemiseks ja autode vähendamiseks,” märkis Pärnits.

Ülemiste City majandusuuringut on viidud järjepidevalt läbi alates 2014. aastast. Kui täna on luubi alla võetud majandustulemused, siis kuu lõpus valmib täiendav uuring ehk nn Ülemiste City Radar. See annab põhjaliku ülevaate ka kõikidest teistest arengukeskkonna olulistest teguritest, näiteks nii keskkonnast, teenustest, teadmistest kui ka kogukonnast.

Radari loomise eesmärgiks on töötada välja kompaktne, arusaadav ja hästi visualiseeritud lahendus peamiste Ülemiste City arengut iseloomustavate ja prognooside tegemist võimaldatavate trendide esitamiseks. Radar koosneb viiest kategooriast ja kuni 50 mõõdikust, mis aitavad keskkonda paremini mõista ja selle kohta järeldusi teha.

“Mudeli väljatöötamine annab võimaluse seda “tööriista” kasutada kõikidel teistel maailma linnadel ja linnakutel, et hinnata ja arendada oma keskkonna atraktiivsust, jätkusuutlikkust kui ka inimsõbralikkust. Radar aitab ette kujutada tulevikulinna ja selle ka reaalselt ellu viia,” ütles Pärnits.